5 olulist fakti päikesekaitsekreemide kohta | Suvine kosmeetika

Need, kes hoolivad oma nahast, teavad, et kõige tähtsam vahend nende suvises kosmeetikakotis on päikesekaitsekreem. Siiski on see iluvahend ikka veel müütidega ümbritsetud. Saame oma klientidelt sageli küsimusi õige kaitsefaktori, kreemide erinevuste ning nende õige kasutamise kohta. Suvehooaja saabudes jagame päikesekreemide kohta kõige olulisemat infot.
 

1. KAKS PÄIKESEKAITSEKREEMIDE TÜÜPI

Poelettidel on kahte tüüpi päikesekaitsevahendeid – keemiliste filtritega ja naturaalsete mineraalsete (füüsikaliste) filtritega. Keemiliste filtritega päikesekreemid neelavad UV-kiirgust nahast, samas kui naturaalsed kaitsevad nahka väljastpoolt. Kahjuks võivad keemilised filtrid nahka ärritada, organismis kogeneda ja põhjustada endokriinsüsteemi häireid. Must nimekiri keemilistest päikesekaitsevahenditest, mida tuleks kosmeetikatoodetes vältida:

•    benzophenone-3 (oxybenzone),
•    ethylhexyl methoxycinnamate (octinoxate),
•    butyl methoxydibenzoylmethane (avobenzone),
•    ehylexyl salicylate (octisalate),
•    octocrylene (octocrilene),
•    homosalate,
•    bis!ethylhexyloxyphenol methoxyphenyl triazine,
•    diethylamino hydroxybenzoyl hexyl benzoate,
•    ethylhexyl triazone.

Palju ohutum valik on naturaalsete mineraalfiltritega tooted. Need peegeldavad füüsiliselt päikesekiirgust naha välisküljel läbi kreemi moodustatud kaitsekihi. See kiht koosneb tsinkoksiidist ja titaandioksiidist. Varem olid mineraalfiltrid ebameeldivad, sest need jätsid nahale valge kihi. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab aga toota mineraalsete filtritega kreeme, mida on mugav kasutada ja mis ei jäta nahale nähtavaid jälgi. Samuti ei ole vaja muretseda nanoosakeste pärast – iga EL-is müüdava päikesekreemi tootja peab tõendama, et nende kasutatavad oksiidid ei sisalda nanoosakesi.
 

2. KUI TUGEV ON SPF KAITSE?

SPF – päikesekaitsefaktor (inglise keeles Sun Protection Factor), mis näitab, kui tõhusalt toode nahapõletusi põhjustavate kahjulike UVB-kiirte eest kaitseb. Kui tavaliselt saad päikesepõletuse 10 minutiga, siis kasutades SPF 30 kreemi võid ohutult päikese käes viibida kuni 10 × 30 = 300 minutit = 5 tundi. Kõrgema kaitsefaktoriga tooted ei kaitse mitte ainult pikemat aega, vaid ka usaldusväärsemalt: SPF 50 ja enam filtreerib umbes 98% UVB-kiirgusest, SPF 30 umbes 97%, SPF 15 umbes 93% ja SPF 2 umbes 50%.

3. TÄHTIS EI OLE AINULT SPF NUMBER

Lisaks SPF numbrile on väga oluline viis, kuidas päikesekaitsekreemi kasutakse. Päikesekreemi ei tohiks kasutada säästlikult, vaid seda tuleks kanda korralikult kogu päikese käes olevale nahale ja korrata pärast suplemist või rätikuga kuivatamist. Muide, päikesekaitset tuleks peale kanda enne välja minekut. Päikesekaitset on soovitatav kasutada näohooldusrutiini lõpus, järgnevas järjekorras: seerum, igapäevane niisutav kreem ja lõpuks SPF-iga päikesekaitsekreem.
 

4. LAIA SPEKTRIGA KAITSE

Paljud päikesekaitsekreemid ei kaitse mitte ainult UVB-kiirguse eest, mis põhjustab päikesepõletust, vaid ka UVA-kiirguse eest, mis võib tungida isegi läbi klaasi. UVA mõjub nahale negatiivselt – vananemine ja kortsud. EL-i seaduste kohaselt peavad laia toimespektriga päikesekaitsekreemid pakkuma UVA-kaitset vähemalt 1/3 ulatuses SPF-ist.
 

5. ANTIOKSÜDANDID

Antioksüdandid on päikesekaitseks samuti olulised. Päikesekreemid ja muud suvised kosmeetikatooted peaksid sisaldama võimalikult palju antioksüdante. Need pakuvad täiendavat päikesekaitset, kuigi need ei sisalda SPF-i. Antioksüdante on eriti palju vaarika-, oliivi-, astelpaju-, viinamarja-, kiivi-, granaatõuna- ja kibuvitsaekstraktides ja -õlides, mis pakuvad igakülgset nahahooldust.

Vali oma mineraalfiltriga päikesekaitsekreem LIVIN-i laiast valikust!