Talvekosmeetika

Naha- ja juuksehooldusmured on tavalised pärast suvist kuumust ja talvekülma. Kuna sel talvel pole veel külma olnud, siis on aeg sellest eelnevalt rääkida.

Kas saame põhjustest õigesti aru? Kas meie nahk on nii tundlik kõrgete või madalate temperatuuride suhtes? Mitte päris nii. Meie nahale ei meeldi stress ja kuivus. Nii et suvel pole peamine probleem temperatuur, vaid päikesekiirte endi oksüdatiivne toime. Talvel tekib kontrast, kui lahkume soojadest ja kuivadest ruumidest, kus veedame suurema osa ajast, külma ja karge õhu kätte. Selline ilm, nagu oli tänavu novembris ja detsembris, ei tekita nahale probleeme. Vastupidi - mõõdukas temperatuur ja niiskus on nahale väga soodsad. Probleem on selles, et me ei taha sellise ilmaga väljas olla.

Kuidas kaitsta oma nahka talvise stressi eest? Kaitsvad kreemid on lihtne ja õige vastus. Teised mainivad jällegi, et kreem peab olema täiesti veevaba. See on üks variant, kuid kindlasti ei ole see hädavajalik kriteerium. Mõttekas on kasutada täielikult vee või õlivaba kreemi, kui pead väga kaua külmas olema, näiteks laadal väljas seistes või pikalt suusatades. Tavaliselt piisab külmal talvel ainult heast kaitsekreemist. Aga mis kasu sellest on? Lühidalt: rikkaliku koostisega, hästi imenduv ega ärrita oma koostisega nahka.

Rikkalikus talvekreemis on palju kvaliteetseid õlisid või muid rasvu nagu sheavõi, kakao, jojoobi, mandel, kookospähkel, avokaado, oliiviõli, lanoliin. Võib esineda selliseid vahasid nagu mesilasvaha (jojoobiõli võib ka liigitada vahade hulka).

Suurim probleem talvel (nagu muide ka muul aastaajal) on aga naha dehüdratsioon. Selle tagajärjed on alati samad - niiskuse puudumine nahas ei võimalda sel oma peamist kaitsefunktsiooni täita. Dehüdreeritud nahk ise näeb halb välja (kortsud, kõõm), kuid ei kaitse naha sügavamaid kihte nakkuste eest, seega on dehüdreeritud nahk sageli eelmäng tõsisematele nahaprobleemidele, mida me liigitame juba nahahaiguste alla.

Mis on siis talvel kuiva naha põhjused?

Odylique kosmeetikatoodete tootja Margaret Weeds märgib: „Külmal aastaajal aeglustub nahas vereringe ja see muutub justkui laisaks. See tähendab, et higistame vähem, nahk toodab vähem rasva (rasu), mis niisutab nahka, väheneb rakkude ainevahetus. See koos päikesevalguse puudumise, külma ja kuiva õhu ning ruumi kütmisega viib selleni, et nahk muutub kuivaks. ”

Niisiis - väljas külm ja kuiv õhk, sees soe ja kuiv, vähem liikumist, vähem päikest, vähem ainevahetust - rohkem probleeme. Seetõttu peame nahka niisutama ja liigutama. Millest alustada?

• Igasugune nahahooldus, eriti sellele raskel ajal, algab pesemisest. Nahka tuleb iga päev pesta puhastusvahendiga või piimaga puhastada. See eemaldab mustuse ja surnud rakud, et vältida naha pooride ummistumist, bakteriaalsete kahjustuste teket ja lõpuks kaitsekreemi imendumist. Tuletan meelde - hea imendumine on üks hea kreemi eeltingimusi. Kreem ei tohi oma funktsiooni täitmiseks nahal "lamada" - see peab olema nahas. Liiga suure koguse kreemi peale määrimine on üks levinumaid nahahooldusvigu. Eriti oluline on imendumata kreemiga mitte külma kätte minna, sest just see loob eeldused naha külmumiseks. Kui nahk on puhas ja kreem ei imendu, kanna seda lihtsalt vähem peale.
   
• Naha liikuvusele aitavad kaasa näomaskid (vähemalt kord nädalas) ja koorijad (sagedus sõltub naha tüübist ja seisundist). Talvel tuleks valida niisutav näomask. Samuti taastavad naha niiskustasakaalu suurepäraselt näo aurusaunad, aur või muud märjad vannid. Naha huvides tuleks kuuma ja kuiva sauna vältida.
   
• Loputa või niisuta pestud nahka (eelistatavalt pihustiga) toonikuga. See hõlmab täiendavat puhastamist, niisutamist ja hiljem tugevdavate omadustega kreemi pealekandmist. Tähelepanu kokkuhoidlikud - puhastusvahendi ja tooniku õigel kasutamisel kulub kreemi vähem ning kreem on näonaha hooldustoodetest alati kalleim.
   
• Seejärel kanname peale kreemi. Sellise, milles pole kahjulikke koostisosi, mille koostis vastab meie nahatüübile ja mille lõhn meile meeldib. Tuletan meelde, et talvel kipub nahk kuivama, seega valime kuivemale nahale mõeldud kreemid (suvel, vastupidi, muutub nahk rasuseks). Seega, kui sinu nahk on normaalne, pead võib -olla kasutama suvel rasusele nahale mõeldud kreemi ja talvel kuivale nahale mõeldud kreemi.
   
• Igapäevane ja regulaarne näohooldusrutiin on talvel olulisem kui spetsiaalne talvekreem, mida peale määrime. Kui nahk on kahjustatud, saastunud või dehüdreeritud, ei pruugi kreem üksi aidata. Talviste nahaprobleemide parim ennetus - hoolitsetud nahk aastaringselt - puhastusvahendi, tooniku ja kreemiga, perioodiliste maskide ja koorijaga, mis sobib nahatüübile ja ei tekita nahale stressi. Siis teeb kaitsekreem oma töö ja nahk ei kannata kindlasti talve, ega ka mitte meie igapäevasest laiskusest tema suhtes. Talvel saab lisaks tavalisele kreemile kasutada ka seerumit - see pakub nahale täiendavat kaitset.
   
• Käte nahaga on natuke teistsugune lugu. Mitte kõik ei kasuta kätekreemi aastaringseltj, kuid paljud vajavad seda talvel. Kätekreemil on olulised samad kriteeriumid- see peab olema rikas niisutavate õlide ja taastavate ainete poolest ning olema vabad naftakeemiast ja muudest meie kehale võõrastest ainetest. Pööra erilist tähelepanu lõhna- ja säilitusainetele (parabeenivabudusest ei piisa - need pole ainsad ärritavad säilitusained). Ära imesta, kui kätekreem pole näokreemist kolm korda odavam - me vajame oma käenahale häid koostisosi.
   
• Talvel oleks vaja mõelda ka keha nahale. Sellele kehtivad ju samad raskendavad tingimused - vähem liikumist, rohkem triigitud riideid (eriti sünteetilisi) ja kuiv siseõhk. Seetõttu peaks igaüks meeles pidama, et pärast vanni tuleb hästi määrida õliga (näiteks seesami-, mandli-) või niisutava ja toitva kehakreemiga ning kel on kuiv nahk, peab seda sagedamini tegema. Inimestel, kes ei tee trenni, ei käi saunas ega higista, tasub silmas pidada, et ka nende nahk vajab talvel, siin on kasulikud vanniprotseduurid ja massaažid.

Autor: Tervisliku eluviisi uurija Guoda Azguridienė.