Ökokosmeetika tootja: mõned kallid kreemid koosnevad ainult naftasaadustest ja veest

Abi Weeds on pärit Suurbritannia perest, mis asutas kümmekond aastat tagasi ökoloogilise ja loodusliku kosmeetika sarja „Odylique“ . Ja kuigi tänapäeval eksporditakse Weeds’ide väljatöötatud tooteid 15 Euroopa riiki, ei saabu nende turundus- ja edasimüügispetsialist Abi GRYNAS.lt toimetusse luksusliku Mercedesega. Eksklusiivintervjuus ei räägi ta kasumi teenimisest, vaid haarab kahe käega peast kinni, meenutades, kui palju vaeva ja aega läks, et ettevõtte eranditeta kõiki tooteid saaks sertifitseerida ja luua ökoloogilist dekoratiivkosmeetikat.

Ja ikkagi ei kavatse tema perekond reeta oma põhimõtteid toodete loodusliku koostise osas. Isegi siis, kui ümberringi kasvab arv ettevõtteid, kes „mängivad“ ebaõiglaselt.

Uurimistöö ajendiks olid pereprobleemid

„Kõik sai alguse minu ema huvist. Ta oli üks neist „veidrikutest“, kes 1970ndatel kasvatas oma aias mitmesuguseid ürte,“ alustab A Weeds, „Siis tundus ta ümbritsevatele väga kummaline. Kuid ta oli alati huvitatud looduslikust meditsiinist. Ja see teadmine tuli kasuks, kui selgus, et nii minul kui ka vendadel oli ekseem (allergiline nahapõletik - toim). Ta hakkas mõtlema, millised abinõud võiksid aidata tal seda ravida, kuna dermatoloogide välja kirjutatud ravimid ainult halvendasid naha seisundit. Ta uskus alati, et peab leiduma mõni alternatiiv ning uuris ja proovis ise erinevaid retsepte. Ta on ravimtaimede ja aroomiteraapia spetsialist.“

Abi emal Margaret Weedsil õnnestus valmistada kreem enda kasvatatud ürtidest. Selle nahale kandmine leevendas laste nahapõletikku. Vähehaaval hakkasid seda kreemi nõudma sõbrad, tuttavad, sõprade sõbrad.

Temalt paluti valmistada ka šampoon. Siis sooviti juba kehakreemi. Toodete arv aina suurenes.

Ökoloogiline? Täna tõestavad seda ainult sertifikaadid

„Ta mõtiskles 2001. aastal: „Ma ei tea, kas mul on piisavalt jõudu jätkata,” kuid hõikasin kõhklemata: „Ema, aga need tooted on tõesti head ja vajalikud!“ Tegin ise natuke uurimistööd ja kontrollisin mõne tootja tooteid. Pakend ütles, et tegemist on looduslike ökoloogiliste toodetega, kuid tegelikult ei sisaldanud need looduslikke koostisosi või sisaldasid neid vaid mõne protsendi ulatuses,“ meenutab Abi, „Oleme aru saanud, et praeguses turu situatsioonis peame tõestama oma toodete 100% looduslikkust ja kvaliteeti. Suulised väited on liiga nõrgaks argumendiks eristumaks teistest. Nii saime sertifikaadid kõigile meie toodetele - ilma eranditeta.“ Neid on sertifitseerinud „Soil Association“, mis on üks Ühendkuningriigi kõige usaldusväärsematest mahetootmisasutustest.

Neil õnnestus tõesti silma paista. 2003. aastal asutatud ökoloogilise kosmeetika ettevõte „Odylique“ oli sel ajal üks esimesi Ühendkuningriigis, kellel olid kõigi toodete looduslikkust tõendavad sertifikaadid.

„Ja see on tõesti raske.“ Euroopa riikidel, Prantsusmaal, Saksamaal on oma erinevad sertifitseerimissüsteemid ja standardid. Suurbritannia „Soil Association“ nõuab, et 70% kõikidest toote komponentidest pärineksid mahepõllumajandusest. „Kui soovid oma šampooni või kreemi nimetada „ökoloogiliseks“, peaks see sisaldama 90% ulatuses selliseid aineid. Lisaks ei tohi tooted sisaldada lõhnu, mis teadusuuringute kohaselt võivad inimesele või keskkonnale vähimatki negatiivset mõju avaldada,“ ütleb A Weeds.

See on fakt, et selline kosmeetika ei tohi sisaldada parabeene, säilitusaineid ega naftasaadusi.

Naftasaaduste... õied ja lehed

„Nad on tõesti ranged ja kasutavad kõiki ettevaatusabinõusid - nii et inimestel, kes valivad ökoloogilise naha- või juuksehooldustoote, poleks kahtlust. See on tootjatele väljakutse - kui valmistusime mahepõllumajandussertifikaatide saamiseks, siis mõnda vajalikku toodet lihtsalt mahepõllumajanduses ei kasvatatud!“ meenutab naine, „Palusime oma tarnijatelt ja ettevõtetelt sertifikaate - neil polnud neid. Pidime kurbusega mõnda tarnijat vahetama, kui otsisime oma toodetele sertifikaati.“

Hoolimata looduslikkuse ja ökoloogia populaarsuse lainele, ei loobu mõned kosmeetikatootjad vanadest tootmisreeglitest.

„Jah, nad hakkasid kosmeetikas kasutama rohkem looduslikke koostisosi... Kuid nad jätkavad mitmesuguste sünteetiliste keemiliste lisandite kasutamist, et säilitada toodet kauem. Ikka kasutatakse kunstlikke lõhnaaineid. Või lihtsalt looduslikest toodetest ekstraheeritud koostisosasid. Sel moel on tootmisprotsess tegelikult lihtsam, kreemi konsistentsi on kergem luua,“ räägib A Weeds kosmeetikatööstuse telgitagustest, „Sellised taimed või puuviljad on juba kaotanud oma väärtuslikud omadused. Teeme kindlaks, et toodetel oleks tegelikult ka see mõju, mis pakendil lubatud. Kui näha palju vaeva, võib lõpuks saada mahekosmeetika, mis tõesti toimib.“

Töötades kosmeetikaäris enam kui kümme aastat, on Abi märganud paljusid ettevõtteid, kes koguvad rikkust ebaõiglaselt.

„Pakendile on maalitud ilusad lilled ja taimed ning kreemi põhikoostis on parabeenid, säilitusained, naftasaadused, propüleenglükool. Arvan, et suurim probleem on see, et Euroopa Liidu õiguse kohaselt ei pea tootja oma toote mahepõllumajanduslikuks nimetamiseks sertifikaate esitama. Nii võib tootja lisada vaid ühe protsendi looduslikke koostisosi ning seejärel uhkustada, et müüb rohelist toodet,“ ütleb Weeds kurvalt, „On üllatav, et toidueeskirjad on palju rangemad - kiideldakse sellega, et ökoloogilise porgandi müüjale tehakse trahvi, kui see ei vasta tõele. Ja kreemi ning šampooni jaoks kontroll puudub. See teeb elu tõesti raskeks neile, kes tahavad ausalt „mängida“. Tahaksin väga, et tarbijaid oleks selles valdkonnas paremini kaitstud.“

Kalli kreemi suurim osa võib olla vesi

Ökoloogilise kosmeetika tootja soovitab klientidel alati otsida toote kvaliteeti kinnitavaid märke: sertifitseerimisasutuste „Soil Association“, „Ecocert“ või „BDIH“ logosid. „Standardid on vastavatel organisatsioonidel erinevad, kuid see tähendab, et tootele kehtivad vähemalt mõned nõuded,“ ütleb ta. „Loe koostist: parabeenid või... noh, tegelikult pole pikad ja keerulist nime kandvad lisandid üleüldse sobilikud kosmeetika jaoks.“

Abi räägib, kuidas ta ema sai esimest korda aru, millest kosmeetilised kreemid on valmistatud. „Kosmeetiliste kreemide koostis oli üks asi, mida ta eriala omandamise ajal õppima pidi. Kui ta süvenes sellesse, millest kosmeetika on valmistatud, ütles ta: „Fui! Aga see on ju vastik!“ Mida rohkem süveneda, seda enam sai selgeks, et kosmeetikatööstus põhines võimalikult odavatel koostisosadel. Seetõttu sisaldavad enamik väidetavalt niisutavaid kreeme naftasaadusi, kuna need koostisosad on odavad. Lisatakse säilitusaineid, et hoida kreemi riiulil umbes... seitse aastat. Ja ongi kõik - ei pea pidevalt muretsema toote värskuse ja säilitusaja pärast. Teine oluline koostisosa on vesi. Isegi kõige kallimates kreemides on tavaliselt väga suur kogus vett,” räägib majandusteaduse magistrikraadiga naine.

Sertifitseeritud kosmeetikatoodete sarja esindajat kohutas kõige enam asjaolu, et suurem osa nahale kantud ainetest imendub ja ladestub kuskile meie kehasse. Värsked meditsiinilised uuringud on näidanud, et parabeenid (üks kosmeetikatoodete koostisosi) esinevad rinnavähi pahaloomulistes kudedes. Seega on need kaks asja omavahel seotud.

Ausa äri põhimõtete järgimine

„Kui palju aineid omastame naha kaudu? Kreemi koostis pole vähem oluline kui ökoloogilised porgandid. Mõtle nikotiiniplaastritele. See on ju ikka sama nikotiin, mis imendub lihtsalt naha kaudu. Paljud muud ained imenduvad samamoodi. Ja kas inimesed tõesti usuvad, et „maagiline“ naftaga rikastatud kreem silub kortse täielikult? Kui suitsetad ja jood vähe vett, on tulemuseks hirmsa välimusega nahk. Ja sel juhul ei aita ükski toode,“ hoiatas naine.

„Odylique“ sarja loonud perekond: isa Colins, ema Margaret ja tütar Abi proovivad kõiki kreemide ja šampoonide koostisosi saada usaldusväärsetelt talunikelt. Eelistatakse Euroopa kasvatajaid, kuid mõned ained tulevad kaugematest riikidest.

„Kookosõli või näiteks sheavõi on pärit Ghanast. Kui peame ostma tooteid arengumaadest, ostame neid „Fair Trade“ programmis osalevatelt taludelt. See tähendab, et seal töötavatele inimestele makstakse õiglast palka, järgitakse eetilisi kaubandusstandardeid,“ ütleb A Weeds.

Ehkki mitte kõik tooted pole valmistatud Margareti aias kasvatatud ürtidest, jälgib ja kontrollib naine endiselt valvsalt kogu kreemide ja jumestustoodete valmistamise protsessi. Ettevõttes töötab vaid 10 inimest.

Kindel palk? Ei, aitäh

Abi, kes on kasvatatud austama ja säästma loodust ning hüvesid, mida see inimesele annab, ei naasnud tagasi kasumlikule tööle pangas peale majanduse ja panganduse eriala lõpetamist.

„Jõudsin oma elus hetke, kui hakkasin mõtlema: „Mida ma tegelikult teha tahan?“ Olen kindel, et oleksin pangas palju rohkem raha teeninud. Kuid ma ei tunneks end nii õnnelikult ega elaks nii täisväärtuslikku elu. See, mida ma täna teen, aitab inimesi. Muudame inimeste elusid lihtsalt aidates lahendada nende nahaprobleeme. Saame tõeliselt siiraid tänukirju... Siis tunneme, nagu oleksime loonud midagi väärtuslikku. Ilmselt on selles rohkem loovust kui teistes ametites,“ ütleb noor naine ja tunnistab siiski, et on ka hetki, kui tahaksid lihtsalt juukseid peast katkuda.

„Püüan inimesi oma moel harida. Jagada lihtsalt seda jumalikku tarkust nendega,“ naljatab „Odylique“ esindaja. „Oleme teinud seda aastakümneid - pesnud pead plastšampoonidega - ja see pole ilmselt parim mõte. Võib-olla saab neid tooteid asendada toodetega, mis on meie keha jaoks „sõbralikumad“. Kohtan väga huvitavaid inimesi! Mõne jaoks on oluline, et me ei teeks loomkatseid, teise jaoks hoolimine eetilisest ärist, kolmas hindab hoolitsemist oma tervise eest.“

Kakskümmend aastat taimseid katseid

Abi usub, et ökoloogilise kreemi kasutamine ei ole pelgalt kompromiss - see pole lihtsalt ravimtaimedega hõõrumine, vaid tõesti toimib ja parandab naha seisundit. Tooted ei sisalda mitte ainult ürte, vaid ka rikkalikku kogemust ja teadmisi rahvameditsiinist.

„Kõikide koostiste retseptid valmistas mu ema. Ta on seda teinud alates 1980. aastatest. Kakskümmend aastat erinevaid katseid ja uuringuid oli selja taga, enne, kui me kõik koos ettevõtte asutasime. Ja ka viimane kümnend pole olnud rahulik - oleme teinud kõvasti tööd ökoloogilise dekoratiivkosmeetika sarja loomiseks. Naturaalsete värvide saamiseks ja nende säilitamiseks,” ütleb Abi Weeds.

Viimastel aastatel on „Odylique“ tootesarja lisandunud lauvärvid ja huulepulgad. Ja millest need on valmistatud?

„86 protsenti meie huulepulgast koosneb looduslikest toodetest. Need - riitsinusõli, mesilasvaha, teiste taimede õlid - asendavad tavalistes huulepulkades kasutatavaid sünteetilisi vahasid. Värvid - ainult sellisena, nagu nad looduses eksisteerivad, mitte kunstlikud. Neid pärinevad looduslikult esinevatest mineraalidest - muidugi puhastatakse need põhjalikult, et need sobiksid huulte pealekandmiseks,“ ütleb A Weeds. „Oleme juba leppinud sellega, et me ei saa erkpunast värvi. Aga see selleks - meil on sellele väga sarnaseid ja ilusaid värve, mis kestavad kogu päeva. Ja nähes hea välja, tunned ka end hästi. Kindlasti oled kuulnud, et naised söövad elu jooksul mõne kilogrammi huulepulka (mehed aitavad ka huulepulki „süüa“). Võid palju rahulikumalt värvida huuli, teades, et kui söödki veidi, siis ei tee see sulle liiga. Arvan, et pärast pikki katseid oleme lõpuks loonud ühed „rohelisemad“ huulepulgad turul.“

Naturaalse huulepulga loomine tähendas Sisyphose kivi mäest üles veeretamist, kuid Abi väitel oli suurim väljakutse hoopis pakend. Enamik meigipakenditest on valmistatud Hiinas. Millest on need tehtud? Ikka sünteetilised materjalid ja naftasaadused. Vaatamata pakendihinna peaaegu kahekordistumisele valisid Weeds’id ettevõtte, mis pakkus neile maisikiu plastist valmistatud lauvärvi- ja huulepulgaümbriseid.

Ettevõtte kontor - puust ja põhust?

Perekond kavatseb laiendada dekoratiivkosmeetika sarja - plaanis on valmistada pliiats, mis maskeerib naha laike ja aknet ning nahka niisutav kreem. Abi paljastab aga, et pere üks olulisemaid eesmärke sel aastal on võimalikult energiasäästlike ruumide rajamine kosmeetikatoodete väljatöötamiseks ja hoiustamiseks.

„Tahame ehitada energiatõhusat ja säästvat hoonet. Mitte ainult kosmeetikatoodete tootmiseks - soovime kutsuda külla erinevaid inimesi ja rääkida neile ökoloogilisest elustiilist ning säästvast ehitusest. Huviga avastasin, et parimad ehitusmaterjalid on õled ja puit. Ja need on ka odavad. Tahan näidata, et isegi väikese eelarvega on võimalik ehitada hoone, mis suudab taastoota energiat.

Ema on hõivatud uute koostisosade ja toodetega. Plaan on parandada isegi juba välja töötatud ja kauaaegsete toodete koostist,” ütleb A Weeds.

Tooteid testitakse rahulolevate vabatahtlike peal

Sellised ettevõtted nagu „L'oreal“ ning „Johnson and Johnson“ tahaksid tõenäoliselt küsida sellelt perefirmalt, kuidas nad oma tooteid kontrollivad. Nimetatud tootjad on loomadega eksperimenteerinud palju aastaid ja isegi kõige tulihingelisemad protestijad pole nende südametunnistust puudutanud.

Abi ei varja: „Proovime tooteid inimeste peal. Meie tooted koosnevad enamasti ainetest, mis on ka söödavad. Naftast valmistatud niisutajate asemel kasutame puhast oliivi- ja avokaadoõli. Tegelikult võiks meie toodet süüa ja midagi ei juhtuks. Seega kui sa ei karda seda süüa, siis miks peaks selle nahale sattumine olema hirmutav? Meil on umbes kolmkümmend klienti, kes on uute toodete vabatahtlikud testijad. Nad on selle üle väga õnnelikud, sest proovivad pidevalt uusi tooteid. Sellisele võimalusele saamine oli lausa omaette võitlus! Me ei maksa neile selle eest.“

„Maitske meie viimast kehakoorijat“

Kosmeetikakatsetajad usaldavad ettevõtet sada protsenti. Abi väidab, et inimesed ei tunne hirmu võimaliku nahareaktsiooni ees. Ta meenutab, kuidas uue „Odylique“ poe avamisel otsustas tema pere pakkuda külastajatele küpsiseid... kookospähkli kehakoorijaga.

„Siis jõudis see lihtsalt meie teadvusse. Kui seda tohib suhu pista, võib seda ka nahale määrida. Ja see koorija on tõesti väga maitsev!” tsiteerib naine.

Tema arvates on loomkatsed absurdsed. Loomade nahk erineb märkimisväärselt inimese nahast, seega võivad kosmeetikatoodete reaktsioonid olla erinevad.

„Ma ei saa sellest üldse aru: kuidas saab karta toodet nahale kanda või spetsiaalse tootega värvida? Miks testida selle mõju? Kas see sisaldab midagi, mis võib kahjustada mitte ainult loomi, vaid ka inimesi? Miks inimesed siis valivad tooteid, mis on neile potentsiaalselt ohtlikud?

Loodus on hakanud hoolitsema mitte ainult hipide eest

Naine tuletab meelde, et teatud Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt tuleks alates järgmisest aastast loomkatsed täielikult keelata.

Suur hulk suuri kosmeetikatoodete tootjaid on aga selle vastu.

„Arvan, et probleem laheneks, kui ettevõtted kasutaksid looduslikemaid kosmeetika koostisosi. Tänapäeval on ju olemas kunstnahk - selle peal saab proovida täiesti uusi segusid ja äsja loodud tooteid. Kindlasti on ka teisi alternatiive. Loomkatsed on midagi arusaamatut, ebatervislikku,“ räägib ökoloogilise kosmeetika tootja.

Nüüd elab Abi nii tütre kui ka väga väikese poja kasvatamisel täiesti „rohelist“ elu: ostab mahetooteid ning pöörab erilist tähelepanu liha ja piima valimisele. Ta otsib ökoloogilisi, loodussõbralikke rõivaid ja kui ta neid ei leia, siseneb ta häbenemata kasutatud rõivaste poodi.

Ettevõtja sorteerib ja üritab energiat ja muid ressursse säästa. Ökoloogia laine ei uhu ainult Mandri-Euroopat - Abi sõnul kasvab ka Ühendkuningriigi mahetoodete turg igal aastal vähemalt 10 protsenti. Ta ei salga, et „Odylique“ tooted pole odavad, kuid samas mitte ka kõige kallimad. Need on tõhusad ja nendel on sageli mitu kasutusala - näiteks toimivad nad nii keha kui ka näo niisutajatena.

„Tänapäeva äris on palju energiakulu. Õnneks ei näe me täna enam välja nagu hullud hipid,“ naerab Abi, „keskkonna, maailma, selle ressursside ja jätkusuutliku ettevõtte eest hoolitsemine pole enam üllatamapanev. Oleme võitnud oma regioonis „kõige rohelisema“ kohaliku väikeettevõtluse auhinna. Nii et isegi äri muudab midagi. Kui meid juba premeeritakse, siis liigume tõesti õiges suunas. On tore, kui keegi hindab tehtud tööd.“

Artikkel portaalist Grynas.lt (2012)