Delikaatne hügieeni ja puuvilla teema

Naiste hügieenisidemed - delikaatne ja tähtis teema. Esiteks on teema juba seetõttu delikaatne, et kõik sellega seonduv on paljudele naistele omajagu ebamugav, vaatamata sellele, mida ütlevad sidemereklaamides valgeid pükse kandvad tüdrukud. See aeg võib ebamugav olla mitte ainult naistele, vaid ka teistele pereliikmetele.

Teiseks. Paradoksaalsel kombel on naised (kes muretsevad keskkonna pärast üldjuhul rohkem) süüdi prügilademete täiendamises kasutatud hügieenitoodetega. Statistika näitab, et igal aastal visatakse prügikasti umbes 7 miljardit kasutatud tampooni ja umbes 13 miljardit kasutatud hügieenisidet. Seega on kogu teemat mitmel põhjusel ebamugav arutada.

Jätame siinkohal mainimata beebid, sest ka lapsemähkmed annavad olulise panuse prügikastide täitumisse ning nende kasutamise vastutus langeb reeglina emadele. Probleem mähkmetega on tegelikult märksa tõsisem kui probleem sidemetega, kuna populaarsed ökoloogilised mähkmed lagunevad vaid umbes 50–60%. Ka korduvkasutatavad mähkmed pole lahendus, sest nende pesemiseks tuleb kasutada palju vett ja pesuvahendeid (mitte ainult ökoloogilisi). Seega pole alternatiivid nii üheselt mõistetavad ja imikutega emad pole see sihtgrupp, kellele tuleks neid probleeme eelkõige adresseerida, vähemalt nende endi silmis.

Kolmandaks. Väljaspool meditsiiniväljaandeid on ebamugav rääkida naistehaigustest, mille esinemises mängivad suurt rolli ka kasutatavad hügieenitarbed. Olen fotosid näinud, kuid jätame need lisamata, sest need pole eriti esteetilised. On keeruliste nimetustega naistehaigusi (nt vulvodüünia), mille ennetamist ja mõnikord isegi ravi mõjutavad kasutatavad hügieenimeetmed.

Sellel teemal on aga üks väga hea külg - nimelt on see probleem lahendatud. Ökoloogia vallas asjad nii hästi ei ole.

Alustame probleemist endast. See on sünteetilistest kiududest valmistatud hügieenitoodete massiline kasutamine. Need vahendid põhjustavad naistele sageli terviseprobleeme (mida nad isegi ei kahtlusta) ning ära visates ei lagune need täielikult, vaid hakkavad kuhjuma prügimägedel, jõgedes ja ookeanides, kujutades sellega inimestele täiendavaid ohte.

Kes teab, millest tehakse populaarseid naiste hügieenisidemeid ja tampoone? Põhimõtteliselt naftast. Enamik kaubandusvõrgus müüdavatest hügieenisidemetest ja tampoonidest on valmistatud plastidest, naftakeemiatoodetest, superabsorbeerivatest polümeeridest, viskoosist ja parimal juhul keemiliselt töödeldud tselluloosist. Need sisaldavad kemikaale ja sünteetilisi lõhnaaineid.

Toodetakse väga odavaid, mugavaid, mitteläbilaskvaid, isegi pehmeid materjale, mis täidavad hästi "lekkekaitse" funktsiooni, kuid millel on paljude teiste tarbeesemetega sarnaselt tervisele ja loodusele tõsised kõrvalmõjud. Selliste toodete koostisosad pole pakendile tavaliselt üldse märgitud. Koostisosi avaldavad ainult need tootjad, kes toodavad looduslikest materjalidest nagu puuvill, suhkrukiud ja tselluloos. Huvitav on aga see, et vaatamata asjaolule, et ühiskonnas on toote koostise välja selgitamine juba üsna tavaline, ei tõstata keegi küsimust, millest on valmistatud masstoodanguna toodetud hügieenitooted. Eriti kui need on pakitud ilusatesse pakenditesse, kummeliga lõhnastatud, kaunistatud lilledega ning nimi sisaldab vihjeid sõnast "puuvill".

Euroopa tarbijaküsitluses leiti, et enamik naisi usub, et nende kasutatavad hügieenivahendid on valmistatud 100% puuvillast. Põhjus, miks vastajad nii arvavad, on väga kummaline: nimelt need tooted on valget värvi. Väga valgetesse objektidesse tuleks aga hoopis suhtuda kriitiliselt. Isegi kõige puhtam pestud valge kangas ei ole säravvalge. Valget värvi toote saab tekitada ainult optiliste valgenditega - need suudavad toote muuta ebaloomulikult valgeks. Ja kõige sagedamini kasutatavad (odavaimad) hügieenitooted on pleegitatud kloori või dioksiiniga, mille jäägid tootes on potentsiaalselt kahjulikud. Nii et pimestavalt valge toode pole kvaliteedimärk. Kuid pean tunnistama, et hoolimata argumentidest on see paljude inimeste jaoks endiselt oluline. Mõni aasta tagasi muutis üks ökoloogiliste mähkmete tootja oma toodete värvi taaskasutatud paberist valgeks. Nende uuringud Saksamaal on näidanud, et kliendid nõuavad seda. Neid pleegitatakse muidugi kahjutute vahenditega, kuid ettevõte kasutab lisaressursse ainult seetõttu, et tarbijad peavad sellist toodet paremaks.

Seetõttu pole üllatav, et populaarsed naistehügieeni kaubamärgid investeerivad toote valgendamisse, mugavusse, odavasse tootesse ja reklaami. Kui klientide peamine soov on saada ilus valge ese miinimumhinnaga, siis tootja ka täidab need soovid. Kui tarbijaid hakkab huvitama, millest see kaunis valge hügieeniside koosneb, tekib soov headesse materjalidesse investeerida ning sünteetika looduslike vastu asendada.

Leidub ka looduslikke hügieenisidemeid ja tampoone. Need on valmistatud ökoloogilisest puuvillast, tavalisest puuvillast, tselluloosiga puuvillast või suhkrukiust. Üks parimaid hügieenitoodete materjale on ökoloogiline puuvill. See ei sisalda pestitsiidide jääke, mida võib leida tavalisest puuvillast. Kui võrrelda puuvilla tselluloosiga, on esimene nii tervise kui ka keskkonna seisukohast parem valik. Tselluloosi tootmise protsessis kasutatakse puidukiudude lagundamiseks tugevaid kemikaale, mis on kahjulikud nii kehale kui ka keskkonnale. 100 kg puuvilla annab 95 kg puuvillakiudu, 100 kg keemiliselt töödeldud puitu annab 50 kg tsellulooskiudu.

Puuvill ise laguneb täielikult, hügieenisidemetest jääb järele ainult õhuke veekindel riba - seega jääb lagunemata ainult 1-10% tootest. Puuvillast tampoonid lagunevad täielikult. Tavaliste hügieenisidemete ja tampoonide puhul on proportsioonid vastupidised: 90–100% tootest ei lagune. Puuvill kasvab igal aastal, selle koristamiseks ja taaskasutamiseks ei ole vaja kasutada kahjulikke protsesse.

Puuvillased hügieenitooted on ka tervisele head. Puuvill laseb õhku läbi ja kehal hingata, tagab optimaalse niiskustaseme, väldib naha kuivust, ei mõjuta tupe limaskesta looduslikku happelist keskkonda, on hüpoallergeenne, st vähendab ärrituste, allergiate ja infektsioonide riski ning aitab seda vältida; on nahale õrn ning imab hästi.

Intiimpiirkonna ärritus ei ole naiste jaoks sugugi tühine ebamugavus. Paljud naised on sunnitud kannatama sellest põhjustatud punetust, põletustunnet ja valu. Nende sümptomite põhjuseid on sageli raske diagnoosida ja ravimitega ravida. Ravimite neelamise asemel võiks mõelda, kas häireid põhjustavad äkki valed sidemed? Ehk tasuks hügieenisidemed vähemalt mõneks ajaks välja vahetada ja vaadata, kas olukord paraneb? Vaatamata puuvillast sidemete kõrgemale hinnale tasuks see isegi rahaliselt ära.

Tavapäraste hügieenitoodete soovimatute koostisosade hulka kuuluvad superabsorbendid. Need on moodsad kemikaalid, mis "lukustavad" vedeliku endasse ja takistavad selle lekkimist. Mis sa arvad, miks reklaamides näidatud bikiinides tüdrukud end nii turvaliselt tunnevad? Kuna superabsorbendid hoiavad ära lekke. Vedelike lukustamine ei lukusta aga baktereid. Kui hügieenisidemeid vahetatakse harva (ja see on tänapäevaste materjalide idee), siis niiskes soojas keskkonnas paljunevad bakterid väga kiiresti ja võivad levida ülespoole nii tuppe kui kuseteedesse ja põhjustada nakkusi. Superabsorbendid suurendavad ka toksilise šoki sündroomi riski.

Tõsi, nende ärrituste esinemine ja raskusaste sõltub organismi vastupanuvõimest. Põiepõletiku korral jääb põhjus sageli selgusetuks ning hügieenisidemeid selleks üldiselt ei peeta. Võib ka eeldada, et toksilise šoki sündroomi ei tule kunagi. Arvamused võivad aga muutuda siis, kui probleem esineb juba pikemat aega. Saastamise argument peaks aga igal juhul veenma. Kui sa pole kunagi pidanud ise metsaalust prügist koristama, kasuta kujutlusvõimet.

Eestis on võimalik osta kõiki tervise- ja loodusesõbralikke hügieenitarbeid: sidemed, tampoonid ja silikoonist korduvkasutatavad menstruaalanumad.

Looduslikest materjalidest valmistatud tampoonid ja sidemed on kallimad kui populaarsed plastiktooted. Nime ja koostist tuleb siiski hoolikalt lugeda. Sest nagu kosmeetikas, on ka selles valdkonnas palju pseudo-looduslikke tooteid. Näiteks kummeli ja aloe vera ekstraktid, roheline pakend ning puuvillale viitavad väljendid nagu „puuvilla pehmus“, „nagu puuvill“, „nahaga kokkupuutuv 100% puuvill“ jms, mis ei tähenda sugugi, et nii esitletud kaubad oleksid sellest kiust ka valmistatud. Need tootjad, kes valmistavad hügieenitooteid puuvillast või muust looduslikust materjalist, ütlevad seda otse ja ausalt.

Autor: Tervisliku eluviisi uurija Guoda Azguridienė.