See, mida me lauale paneme, võib kujundada lapse toitumisharjumusi ja tervist

Kuidas kujunevad juba varasest lapsepõlvest peale tervise jaoks olulised toitumis-, liikumis-, puhke- ja igapäevase rutiini harjumused? Loe ja saa teada, kuidas lapse kasvades muutuvad tema toitumis- ja kehalise aktiivsuse vajadused, milliseid levinumaid vigu vanemad laste toitumisel teevad ja kuidas neid vältida, ning millised toidulisandid võivad laste toidulauda tõhusalt täiendada.

Mida näitavad uusimad uuringud laste ja noorukite füüsilise seisundi ja elustiili kohta?

Kõige murettekitavam on see, et laste füüsiline aktiivsus väheneb. Lapsed liiguvad üha vähem, mistõttu nende füüsiline võimekus halveneb ning aja jooksul suureneb ülekaalulisuse, südame- ja veresoonkonna haiguste, II tüüpi diabeedi ja teiste tervisehäirete risk.

Lisaks näitavad uuringud, et lapsed, kes ei ole lapsepõlves piisavalt füüsiliselt aktiivsed, ei vasta hilisemas eas sageli ajateenistuseks vajalikele füüsilise ettevalmistuse nõuetele. Pikas plaanis võib see probleem kahjustada mitte ainult rahvatervist ja inimeste heaolu, vaid ka suurendada riigi rahalist koormust ja isegi seada proovile riigi julgeoleku.

Samas on uuringutes näha ka positiivseid muutusi – üha rohkem lapsi julgustatakse spordiringides käima ning vanemad annavad eeskuju, olles ise liikuvamad kui varem.

Millal hakkavad kujunema lapse kõige olulisemad terviseharjumused – toitumine, liikumine, uni ja igapäevane hügieen? Kui suur on nende kujunemisel vanemate eeskuju roll?

Lapse kõige olulisemad terviseharjumused hakkavad kujunema juba imikueas ja nende vundamenti aitab luua lapseootel ema elustiil – tema toitumine, füüsiline aktiivsus, puhkus ja kahjulikud harjumused.

Kui last harjutatakse juba väiksest peale sööma köögivilju, linnuliha, kala ja muid tervist toetavaid toite, on suur tõenäosus, et ta eelistab ka täiskasvanuna täisväärtuslikku toitumist. Sama kehtib maiustuste ja tugevalt töödeldud toidu kohta – kui laps sööb neid sageli, on hiljem neid harjumusi palju keerulisem muuta.

Väga oluline on ka see, milline toit on lapsele kõige kergemini kättesaadav, sest enamasti näksib ta seda, mida kodus leiab või laual näeb. Paraku on selleks tihti maiustused, küpsised ja muud mitte just kõige parema koostisega tooted. Kui lapsel oleks kodus käeulatuses porgandipulgad, tomatid, kurgid või erinevad puuviljad, valiks ta suure tõenäosusega sagedamini just need.

On vähetõenäoline, et laps valib salati, kui vanemad söövad samal ajal pitsat. Seetõttu on vanemate eeskuju ja igapäevane käitumine väga tähtsad. Muidugi võib end vahel ka magusaga kostitada, kuid parim on maiuseid ise kodus valmistada või valida usaldusväärsete tootjate tooteid – ökoloogilisi, looduslikke, lühikese ja selge koostisega, ilma lisatud suhkru ja kunstlike lisanditeta.

Millised on eelkooliealiste ja kooliealiste laste kõige sagedasemad toitumisvead? Kuidas tagada lastele mitmekesine ja täisväärtuslik toitumine ilma, et see teeks vanemate igapäevaelu liialt keeruliseks?

Suurimad probleemid on vanemate liigne hõivatus ja paigast nihkunud prioriteedid. Lapse toitumine, füüsiline aktiivsus ja psühho-emotsionaalne heaolu peaksid olema pere tähtsaimate prioriteetide seas, sest just neist sõltub lapse tervis tulevikus. Pideva ruttamise tõttu valivad vanemad sageli kiirelt valmivat toitu, neil jääb vähe aega kodus süüa teha ning toodete koostist põhjalikumalt hinnata.

Sellegipoolest tasub leida aega, et süüa rahulikult valmistada, seda järgmiseks päevaks ette teha ja veel parem – kaasata sellesse protsessi ka lapsed. Koos kokates saavad vanemad selgitada, miks nad valivad just teatud tooteid, miks tasub süüa vähem lisatud suhkrut ning lisada menüüsse rohkem ökoloogilisi täisteratooteid, puuvilju ja köögivilju. Täisväärtuslik toitumine, mis sisaldab piisavalt valke, vitamiine, mineraalaineid ja antioksüdante, on oluline nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kõige tähtsam põhimõte on mitmekesisus – ja veel kord mitmekesisus.

Milliseid suupisteid ja jooke tasub lastele valida, kui kooliaasta läheneb? Mida tasub valmis suupistete etiketilt kindlasti vaadata?

Kõige väärtuslikumad suupisted on need, mis on valmistatud kodus. Valmis suupisteid ostes tasub aga hoolega vaadata nende koostist ja eelistada kvaliteetseid, looduslikke tooteid, milles ei ole lisatud suhkrut, soola, värvaineid ega lõhna- ja maitseaineid. Kui sul ei ole toidu valmistamiseks aega, võid lastele pakkuda nende lemmikuid 100% puuviljapüreesid, mida on LIVINi e-poes lai valik.

Lisaks võivad suupistekarpi maiuspaladena rännata ka puuvilja- ja marjaribad või ​​speltajahust küpsised, mida on magustatud agaavisiirupi ja datlitega. Väga oluline on laste suupisteid järjepidevalt vaheldada ja tagada toidulaua mitmekesisus, ning laste peamine igapäevane jook peaks olema vesi.

Muide, vanemad peaksid tähelepanu pöörama mitte ainult lapse toidule, vaid ka sellele, kus ja kuidas seda hoitakse. Suupistekarbid ja joogipudelid peavad sobima toiduga kokkupuutumiseks, seega tasub ostes kontrollida tootemärgistust ja valida usaldusväärsete tootjate toodangut. Vältida tuleks tooteid, millest kahjulikud ained võivad sattuda lapse nahale, toidule või jookidele ja sealt edasi lapse organismi.

Parim on valida ohutud, jätkusuutlikud, vastupidavad, kergesti pestavad ja kiiresti kuivavad karbid ja joogipudelid – nende hügieen on eriti oluline. Näiteks sobivad lastele suurepäraselt roostevabast terasest 24Bottles joogipudelid kõrrega – see on vastupidav ja keskkonnasõbralik valik, ning suupistete jaoks on praktilised mängulise disainiga roostevabast terasest toidukarbid.

Kuidas muutub lapse kehalise aktiivsuse vajadus tema kasvades – alates vabast liikumisest ja aktiivsetest mängudest lapsepõlves kuni organiseeritud spordini?

See võib paljudele olla üllatus, kuid Maailma Terviseorganisatsioon on koostanud kehalise aktiivsuse soovitused lastele juba sünnist alates. Juba beebi peaks saama vastavalt oma võimetele vabalt liikuda, olla kõhuli ja nii edasi. Alates ühest eluaastast soovitatakse lastel olla füüsiliselt aktiivsed vähemalt 3 tundi ööpäevas.

Seega on kehaline aktiivsus oluline kogu elu jooksul – alates sünnist. Muidugi peavad imikueas ja varases lapsepõlves selle eest hoolitsema vanemad. Väga tähtis on ka vanemate enda eeskuju – koos lastega tasub liikuda, mängida ja jalutada.

Organiseeritud spordiga võib hakata vaikselt pihta umbes kolmeaastaselt, kuid alguses sobivad kõige paremini üldised tegevused – näiteks võimlemine, tantsimine või ujumine. Konkreetsete spordialadega soovitatakse alustada umbes kuuendast eluaastast. Väga oluline on siiski arvestada lapse enesetundega: mõned on uuteks liigutusteks ja väljakutseteks valmis juba viieselt, teised alles seitsmeselt või hiljem.

Oluline on last tähelepanelikult jälgida ja mitte karta proovida mõnda teist huviringi, kui eelmine talle ei sobinud. Piisab, kui organiseeritud treeningutel käiakse 2–3 korda nädalas, kuid ka teistel päevadel peaks lapsel olema võimalus vabalt liikuda – mängida õues, veeta aega sõpradega või koos vanematega aktiivselt tegutseda.

Kuidas saab pere vähendada ekraanide ees veedetud aega? Kuidas julgustada lapsi rohkem liikuma ka siis, kui nad ei käi spordiklubis?

Väga oluline on peres kokku leppida selged reeglid ja nendest ka kinni pidada – mitte ainult lastel, vaid ka vanematel. Näiteks võib otsustada, et kodus kasutatakse telefone kokku kuni 1–2 tundi päevas. Lapsel on raske mõista, miks tema ei tohi krõpse süüa või telefonis surfata, kui vanemad ise seda teevad. Sama kehtib ka teiste kahjulike harjumuste kohta – pole usutav rääkida lapsele, et suitsetamine on ebatervislik, kui vanemad ise suitsetavad.

Oluline on luua mõnusad pererutiinid juba varasest lapsepõlvest alates. Näiteks süüa igal õhtul samal ajal koos õhtust, ilma telefonide ja televiisorita. Rääkida, jagada päeva muljeid ja teha ühiseid plaane. See on lihtne, ei maksa midagi ja mõjub hästi kogu perele. Sellist eeskuju nähes õpivad lapsed väärtustama koos veedetud aega ning soovivad tõenäoliselt ka ise vähem aega veeta ekraanide ees ja rohkem koos pere, sõprade ning päris – mitte virtuaalses – maailmas.

Kui räägime laste vastupanuvõimest haigustele ja immuunsüsteemi toetamisest, mõtleme tavaliselt esmalt toitumisele ja vitamiinidele. Milliseid toidulisandeid tasub lastele valida?

Laste immuunsüsteemi toetamisel on esimene samm elustiili muutmine: vähendada stressi, süüa tasakaalustatult, magada piisavalt ja lisada oma igapäevarutiini regulaarne kehaline aktiivsus. Pole saladus, et lapsed ei söö kala alati hea meelega ja ka kala kvaliteet ei ole alati parim, seetõttu tasub laste toidulauda täiendada kvaliteetsete oomega-3-rasvhapete või kalaõliga. Vajaduse korral võib kasutada ka häid baktereid, multivitamiinikomplekse, D-vitamiini ja magneesiumi.

Siiski on soovitatav alustada vereanalüüsidest. Siis on selge, millistest ainetest lastel puudu jääb, ja koos arstidega saab koostada uuringutel põhineva toidulisandite kasutamise plaani. Toidulisandeid tuleb valida vastutustundlikult – eelistada kvaliteetseid tooteid usaldusväärsetelt tootjatelt, milles on võimalikult vähe lisandeid. Kuna lapsed eelistavad sageli maitsestatud toidulisandeid, tasub valida selliseid, mille valmistamisel kasutatakse looduslikke lõhna- ja maitseaineid.

Lapse tervis ja hea enesetunne algavad igapäevastest pere harjumustest – tasakaalustatud toitumisest, füüsilisest aktiivsusest, kvaliteetsest puhkusest ja vanemate eeskujust. Seega kutsume sind alustama lihtsatest muudatustest: vaheta laual olevad maiustused eri värvi puuviljade ja köögiviljade vastu ning pärast selle artikli lugemist mine juba täna õhtul kogu perega jalutama. Isegi väikesed, kuid järjepidevad sammud aitavad aja jooksul kujundada lastel tervislikumaid harjumusi.