Kohvi mõju tervisele

Kohvist saab kirjutada kui lihtsast toiduainest: kvaliteetne või halva kvaliteediga, tervislik või ebatervislik. Hea kohv pole söök ega jook.

Kohvi ärritab magu, tõstab vererõhku, häirib südamerütmi ja und, võib sisaldada kantserogeene (röstimise tõttu) ja pestitsiidide jääke, viia kehast vett välja, häirida toitainete imendumist, kurnata ja põhjustada väsimust, sõltuvust, joobeseisundit, peapööritust. Mõned neist probleemidest sõltuvad kohvi kvaliteedist, mõned tarbitud kogusest ja tarbimisviisist.

Kohvi joomine

Hommikul tühja kõhuga kohvi juua pole hea mõte. Eriti sellist, mis otse tassi valatakse - see võib tekitada ärritust. Kohv teadupärast takistab teatud toitainete imendumist, seega ei tohiks tarbida kohvi, nagu ka teed, toiduasendajana. Iga kohvitassi kohta tuleks lisaks juua klaas vett. Piimaga kohv ei sobi pärast tõsist lõunasööki - see raskendab seedimist. Rääkides piimast, on tänapäeval juba üsna tavaline, et neile, kes lehmapiima ei joo pakutakse kohvikutes taimseid alternatiive. Kohvi (kakao, tee) lahjendamiseks sobivad erinevad taimsed piimad ja koored - näiteks kookos- või kaerapiim. 

Kohvi mõju vererõhule ja unele pole kõigi inimeste jaoks ühesugune, kuid paljudel tõstab see vererõhku ja segab und. Muidugi peaksid kohvi tundvad inimesed vastavalt sellele kohandama kohvi tarbimise aega ja kogust. Kui vererõhk või üldine pulss on inimese jaoks tõsine probleem, ei tohiks kohvi juua. Maitse kompenseerimiseks võivad siin olla eriti olulised kohviasendajad, nagu oder, sigur, võilille juure kohv. Ja ära arva, et kõik need kohvid on maitsetud. Nad on väga maitsvad. Ja kui juua piima või suhkruga, ei saagi neid üldjuhul päris kohvist eristada.

Kohvi kvaliteet

Tavalisele tööstuslikult kasvatatud kohvile on rikkalikult pihustatud pestitsiide - fungitsiide. Loogiliselt võttes kasvab kohv seal, kus on soe ja niiske ning seal, kus on soe ja niiske, kasvab ka hallitus. Ökoloogilist kohvi kasvatatakse väikestel aladel ja muude puude vahel nii, et see on võimeline kasvama ka ilma fungitsiidideta.

Kohv põhjustab kurnatust ja väsimust, kui kuritarvitame seda stimuleeriva joogina. Kui oleme normaalses seisundis ja joome tassi kohvi, et ära hoida silmapilkset uimasust (pärastlõunal, sõidu ajal, vihmase ilma puhul jne), annab see ainult värskenduse. Kuid kui joome kohvi hommikul ärkamiseks, pärastlõunal, et mitte magama jääda, ja õhtul, et suudaksime kauem ärkvel püsida, peame mõistma, et kohvi abil lükkame oma väsimust ainult edasi, kuni ühel päeval on see juba mäesuurune. Ja selline väsimus võib tekitada tõsiseid haigusi. Kuid siin pole süüdi kohv, vaid meie päevakava.

Kohv on uimastav. Osalt tema joomise rituaali pärast. Kuid see on lühike joovastus, mida me tavaliselt hellitame hingamise, lõõgastumise, pilguga kaugusesse või kujutlusvõimega, mis aitab meil eemalduda oma ratsionaalsetest mõtetest. Need hetked pole aga kindlasti sobivad põhjapanevate otsuste tegemiseks, läbirääkimisteks või mediteerimiseks. Rääkides meditatsioonist. Tõsised meditatsioonid ei sobi tavaliselt tüüpilisse linnaellu, kus on kiirus, stress ja pidev pinge. See pole enam oluline ei kohviga ega ka ilma.

Kohv võib viia tasakaalust välja. Eriti kui oled ülekuumenenud või väsinud ja pinges ning jood tühja kõhu peale kanget ja ebakvaliteetset kohvi. See on väga individuaalne reaktsioon, mida pole keeruline märgata ja järeldusi teha. Näiteks üritan mitte juua kohvi lennujaamades ja lennukites, kuna seal on kohvi kvaliteet kehv ning selle mõju ainult suurendab segadust, mida on seal juba niigi palju. Pole tähtis, kui väga me kohvi armastame, ei aita see meid alati. Seetõttu on mõnikord (ärritunud, erutatud olek) parem juua vett või piparmünditeed.

Vilets kohv sisaldab kantserogeene. Kohvi röstimine on delikaatne protsess - kes seda ise teeb, see teab hästi. Piisab sellest, et sa ei jälgi hetkeks röstimist ja juba on midagi kõrbenud (seda juhtub mitte ainult kohviubade, vaid ka röstitud pähklite ja seemnetega). Üheks hea kohvi märgiks on ühesuurused oad. Ja mitte ainult „hoolikalt valitud“ turunduslause pärast. Lihtsalt samasuurused oad jaotuvad ühtlaselt. See säästab neid kõrbemisest, mis tekitab kahjulikke aineid, ja ka alaröstimisest, mis rikub maitset. Halb kohv mitte ainult ei kahjusta magu, saastab kantserogeenide ja pestitsiidide jääkidega, vaid viib ka keha üldiselt rohkem tasakaalust välja.

Usun, et mida tugevam on toiduaine mõju tervisele, seda olulisem on seda teadlikult tarbida: nii suurema kasu saamiseks kui ka vastupanemiseks sõltuvuse kiusatusele. Kohv on kindlasti üks neist.

Autor: Tervisliku eluviisi uurija Guoda Azguridienė.