Kasvada ilma allergiateta: arsti nõuanded lapsevanematele

Laste allergiad on muutumas üha sagedasemaks vanemate mureks. Balti-Ameerika Kliiniku perearst Rita Seniūnaitė selgitab, millist mõju avaldab allergiatele geneetika ja millist eluviis ning annab nõu, kuidas allergiasümptomeid leevendada või neid lausa täielikult ennetada.

Kas allergiad on „pärilikud“ või on meil lihtsalt mugav nii mõelda? 

Geneetilist eelsoodumust allergiatele ei saa eitada. Kui ühel vanemal on allergia, on tõenäosus, et laps selle pärib, umbes 30%. Kui allergiatega maadlevad mõlemad vanemad, kasvab risk koguni kuni 60%-ni. Samas näitab viimastel aastakümnetel täheldatud allergiliste haiguste sagenemine, et ainult geene süüdistada ei saa. Väga suure kaaluga on elustiil – sellest sõltub, kui tugevasti allergia avaldub, milliseid soovitusi arst annab ja milline saab olema ravitaktika. Arsti peamine eesmärk on alati selgitada välja allergia põhjus ja alles seejärel valida sobiv ravi. Paraku hakkavad sümptomitest kurnatud patsiendid sageli end ise ravima.

Kas nii „tekitamegi“ osa allergiaid justkui ise?

Teatud mõttes küll. Steriilne keskkond on operatsioonisaalides hädavajalik, kuid igapäevaelus pole see loomulik. Liigne steriilsus lapse ümbruses võib olla üks tegur, mis suurendab allergiliste haiguste riski. Olulised on ka muud asjaolud: liiga vähene liikumine, harv looduses viibimine ja sagedane töödeldud toidu söömine.

Kas allergia tähendab nõrka immuunsust või pigem ülereageerivat immuunsüsteemi?

Osaliselt võib rääkida nii ühest kui ka teisest. Ja siinkohal on väga oluline mainida soolestikku ja selle mikrobiootat – organismis ja keha pinnal elavaid mikroorganisme. Nende tasakaal – nii liikide mitmekesisus kui ka hulk – toetab metaboolseid, biokeemilisi ja immunomoduleerivaid protsesse, mis on tervisele hädavajalikud. Soolestiku mikrobioota mõjutab seedimist, K- ja B‑rühma vitamiinide sünteesi, D‑vitamiini, raua ja kaltsiumi paremat imendumist ning kaitset toksiinide ja haigusttekitavate mikroorganismide eest. Immunomoduleeriv toime – üks tähtsamaid mikrobioota funktsioone.

Millal on probiootikumid põhjendatud valik?

Sooles elavate bakterite mitmekesisus ja tasakaal on väga tähtsad. Tasakaalustatud mikrobioota vähendab soolestiku läbilaskvust toksiinidele ja põletikuriskile, parandab insuliinitundlikkust, toetab tervet seedimist ja ainevahetust ning võib otseselt mõjutada allergiliste haiguste kulgu.

Probiootikumid on enamasti hea lahendus, kuid neid tuleb võtta järjepidevalt ja piisavalt pika aja jooksul. Pärast antibiootikumikuuri soovitatakse probiootikume kasutada vähemalt kaheksa nädalat, mõnikord isegi kolm kuni kuus kuud. Kevadel, kui algavad hooajalised allergiad või ägeneb atoopiline dermatiit, soovitatakse sageli veelgi pikemaid kuure. Oluline on vaadata tervikpilti ja hoolitseda ka elustiili eest: tasakaalustatud toitumine, kvaliteetne uni, hea töö- ja puhkerežiim, piisav liikumine ja teadlik stressi maandamine. 

Kas kõik probiootikumid on ühesugused?

Kindlasti mitte. Kõige suuremat kasu annavad tooted, mis ühendavad probiootikume, prebiootikume ja postbiootikume. Probiootikumid – elusbakterid, prebiootikumid – taimsed kiudained, toit headele bakteritele, postbiootikumid – bakterite ainevahetuse käigus tekkivad bioloogiliselt aktiivsed ühendid.

Kõige väärtuslikumad tooted valmivad pika loodusliku fermentatsiooniprotsessi käigus, mille ajal kääritatakse taimi, köögivilju, puuvilju, marju, seeni ja merevetikaid mitu aastat. Protsessi käigus tekib sadu bioaktiivseid ühendeid, sealhulgas lühikese ahelaga rasvhappeid – atsetaati, propionaati ja butüraati –, mis aitavad soolerakkudel uueneda, kaitsevad infektsioonide eest, reguleerivad söögiisu ja lipiidide ainevahetust ning toetavad immuunsüsteemi. Fermentatsiooni käigus ei kasutata kuumtöötlust, mistõttu säilivad nii elusad bakterid kui ka väärtuslikud toitained.

Miks osa lapsi justkui „kasvab allergiast välja“, aga teistel jääb see terveks eluks? 

Enamasti nõrgenevad allergiad vanusega ja võivad arstide soovitusi järgides ning lapse elustiili hoolega toetades aja jooksul sootuks taanduda. Harvadel ja raskematel juhtudel võivad need siiski kogu elu püsima jääda. Kõigil juhtudel on väga tähtsad tasakaalustatud toitumine, piisav vedelikutarbimine, regulaarne liikumine, looduses viibimine, hea õppimis- ja puhkerežiim ning turvaline psühhoemotsionaalne keskkond.

Sageli öeldakse, et allergia on keha signaal – mida ta sulle sellega öelda püüab?

Enamasti kutsub see üles oma elustiili üle vaatama ja tervisele rohkem tähelepanu pöörama. Mõnikord kujuneb sellest lausa omamoodi eluprojekt – hoolitseda teadlikult oma keha eest ja püüda iga päev elada võimalikult kvaliteetselt.

Jaga palun mõned nõuanded vanematele, mida tasub meeles pidada

• Oluline on julgustada lapsi olema füüsiliselt aktiivsed ja veetma palju aega värskes õhus.
• Tasub hoida igapäevane toitumine täisväärtuslik – piisavalt puu- ja köögivilju ning fermenteeritud tooteid.
• Hea on piirata töödeldud toidu ja maiustuste tarbimist.
• Oluline on hoida soolestiku tervist. Vajadusel – näiteks pärast antibiootikumikuuri või hooajaliste allergiate ajal – võid valida kvaliteetseid probiootikume.
• Samuti tasub luua lapsele turvaline ja tasakaalus keskkond, tagada piisav puhkus, aidata stressi vähendada ja hoida toetavat psühhoemotsionaalset õhkkonda.

Kuigi geneetiline eelsoodumus võib allergiariski suurendada, mõjutavad allergia kulgu ja avaldumist suuresti just igapäevased harjumused. Tasakaalustatud toitumine, piisav füüsiline aktiivsus, sage värskes õhus viibimine, kvaliteetne uni ja soolestiku mikrobioota toetamine aitavad tugevdada organismi vastupanuvõimet. Vajadusel, eriti pärast antibiootikumide kuuri või hooajaliste allergiate ajal, on kasulik valida tooted, mis sisaldavad kvaliteetseid probiootikume, prebiootikume ja postbiootikume. Dr. Ohhira® probiootikume saad mugavalt tellida LIVINi e-poest.