Kas pinnapuhastusvahendid võivad olla tervisele kahjulikud? Siit saad teada, kuidas kodu koristades oma tervist kaitsta.

Kodus kasutame palju puhastus- ja pesuvahendeid, kuid hindame nende mõju tervisele endiselt liiga harva. Seetõttu on hea teada keemiliste puhastusvahendite riske ja leida neile naturaalsemaid alternatiive.

Näiteks Etamine du Lys on Prantsusmaal juba 30 aastat tootnud ohutuid, taimset päritolu kodupuhastusvahendeid. Enamik tooteid on sertifitseeritud vastavalt Ecocert ökoloogiliste puhastusvahendite standardile, mis kinnitab, et need on keskkonnasõbralikud ja loodud kaasaegseid rohelise keemia põhimõtteid järgides.

Iga vahend on valmistatud hoolikalt valitud ja kontrollitud naturaalsetest koostisosadest. Puhastusvahendite põhikoostis on saadud suhkrust (suhkrupeet) ja teraviljast (kaer, nisu). Koostisosad on Prantsuse päritolu ja GMO-vabad. Samuti kasutatakse taimset päritolu õlisid – kookosest, palmist ja koprast. Etamine du Lys toodete koostises on ka ökoloogilised ja 100% naturaalsed eeterlikud õlid. Neil on mitte ainult meeldiv lõhn, vaid ka puhastavad omadused.  

Etamine du Lys teeb sageli katseid ka sõltumatutes laborites, et tagada toodete tõhusus ja kasutaja ohutus (tõhususkatsetused, biolagunemiskatsed).  

Küsisime sotsiaalmeedias kiiresti populaarsust koguvalt 3. kursuse tudengilt Matas Pileičikaselt, kas keemilised puhastusvahendid võivad olla tervisele kahjulikud. Ta uuris mitut teaduslikku uuringut, et välja selgitada, kuidas kodu koristades oma tervist kaitsta. Loe edasi ja saa rohkem teada!

Matas, oled läbi töötanud rohkem kui ühe teadusliku allika selle kohta, kuidas kodupuhastusvahendid tervist mõjutavad. Jaga, milline see mõju uuringute järgi olla võib?

Paljud meist seostavad kodu puhtust värske lõhna ja läikivate pindadega. Kuid 2024. aastal avaldatud põhjalik uuringute ülevaade tõi aga välja midagi, millele me harva mõtleme: puhastusvahendid võivad olla meie koduse õhusaaste peamine allikas. Kuigi koristame mustuse ja mikroobide eemaldamiseks, jätavad keemilised vahendid õhku ja pindadele hulga aineid, mis võivad olla meie tervisele kahjulikud.

Miks võib kodune õhk tervisele kahjulik olla?

Teadlaste meeskond leidis, et puhastusvahendid ei erita ainult ise tugevaid lõhnu ja aure, vaid neis sisalduvad ained (nt terpeenid) reageerivad ka ruumis oleva õhuga. Need reaktsioonid tekitavad uusi aineid, mis ärritavad inimese hingamisteid.  

Miks satuvad need ained meie kehasse?  

Kemikaalid jõuavad meie organismi tavaliselt kolmel viisil: hingame neid sisse koos õhuga, need imenduvad läbi naha, kui puudutame märgi, äsja puhastatud pindu või kui puudutame just puhastatud pinda ja paneme seejärel käe suhu – see on eriti iseloomulik väikelastele.

Artiklis rõhutatakse, et lapsed on puhastuskemikaalide suhtes palju tundlikumad kui täiskasvanud. Sellel on mitu lihtsat põhjust: 

• lapsed hingavad sagedamini, seega saab nende organism kehakaaluga võrreldes suurema koguse kemikaale.  
• Saasteained kogunevad sageli põranda lähedale, kus laste nahk on nendega otseses kokkupuutes.
• Lapsed puudutavad sageli erinevaid esemeid ja panevad seejärel käed suhu, neelates nii otse alla kemikaalijääke.

Millised puhastusvahendid kahjustavad hingamisteid kõige rohkem?

Uuringu tulemused näitavad, et pihustatavad puhastusvahendid teevad hingamisteedele kõige rohkem kahju. Kui pihustame puhastusvahendit akendele või vannituppa, täitub õhk tillukeste piiskadega (aerosoolidega), mis liiguvad sügavale kopsudesse.

On leitud, et pihustite regulaarne kasutamine kodus ei suurenda ainult astma tekke riski, vaid võib raskendada hingamist ka neil, kellel on astma juba diagnoositud, ning põhjustada muid hingamisprobleeme.  

Kas saad jagada mõnda lihtsat ja praktilist nippi, kuidas kodu ohutult puhtana hoida?

Kodu ohutuks puhastamiseks ei pea sa kõigist puhastusvahenditest loobuma, kuid tasub muuta mõnda harjumust, mida teadlased soovitavad:

• Vali ohutumad tooted. Võimalusel vali vedelad puhastusvahendid, mida valad otse käsnale, mitte pihustid. Samuti on soovitatav vältida lõhnaaineterikkaid tooteid, kuna need ained võivad muutuda tervisele kahjulikeks formaldehüüdideks. Ameerika Kopsuühing soovitab õhuvärskendajaid üldse mitte kasutada.  
• Õige aeg koristamiseks. Kõige parem on koristada siis, kui kodus pole teisi pereliikmeid, eriti lapsi. Teadlased soovitavad koristamise lõpetada vähemalt 5 tundi enne, kui inimesed toas aega veetma hakkavad, et ained saaksid keskkonnast lahkuda.  
• Ventilatsioon on kohustuslik. See on lihtsaim viis enda kaitsmiseks. Ava aknad ja uksed mitte ainult koristamise ajal, vaid ka mõnda aega pärast seda. Kui kasutad tugevamaid vahendeid, peab ventilatsioon olema veelgi intensiivsem. Ära kunagi kasuta tugevaid puhastusvahendeid väikestes, suletud ruumides, kus pole aknaid ega ventilatsiooni.  

• Kasuta kaitsevahendeid. Kuigi see võib tühine tunduda, on kindad hädavajalikud. Need takistavad kemikaalide imendumist läbi naha. Kui puhastad väga väikeses ruumis või kasutad kergesti aurustuvaid vahendeid, tasub kanda ka kaitsemaski või respiraatorit.  
• Kord majja pärast koristamist. Kui oled lõpetanud, vii kohe kõik lapid ja pudelid toast ära. Ka siis, kui need on nurka pandud, eraldavad lahtised või niisked puhastusvahendid õhku jätkuvalt aure.  

Hoolitse enda ja oma lähedaste tervise eest ning järgi teadlaste soovitatud nõuandeid. Avasta Etamine du Lys tooted ja taga ohutu kodupuhastus!

Allikad

Salonen, H., Salthammer, T., Castagnoli, E., Täubel, M. ja Morawska, L. (2024). Cleaning products: Their chemistry, effects on indoor air quality, and implications for human health. Environment International, 190, 108836. https://doi.org/10.1016/j.envint.2024.108836 

American Lung Association.  Cleaning Supplies and Household Chemicals.  https://www.lung.org/clean-air/indoor-air/indoor-air-pollutants/cleaning-supplies-household-chem

Meesters JAJ, Nijkamp MM, Schuur AG jt. (2018) Cleaning Products Fact Sheet: Default parameters for estimating consumer exposure: Updated version 2018 [Internet]. Bilthoven (Madalmaad): National Institute for Public Health and the Environment.  https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK561663/