Immuunsus – teejuht keha kaitsmiseks ja tugevdamiseks

Mis on immuunsus tegelikult, kuidas ära tunda, et see on nõrgenenud, ja mida teha, et seda tugevdada? Artiklist leiad vastused nendele küsimustele.

Mis on immuunsus?

Immuunsus on keha kaitsemehhanism viiruste, bakterite, infektsioonide, võõrkehade ja muude kahjulike ainete vastu. Selle kaitse tagab immuunsüsteem – keeruline süsteem, mis koosneb spetsialiseerunud rakkudest, kudedest ja organitest (nt lümfisõlmed, kõhunääre, põrn jne). Immuunsüsteemi “head” rakud suudavad tuvastada kehasse sattunud “vaenlase” (näiteks haiguse tekitaja) ja selle hävitada. Selline võitlus avaldub tuttavate sümptomitena, nagu palavik või nohu, mis viitavad sellele, et keha töötab viiruste alistamiseks.

Immuunsüsteem jaguneb kaheks põhiliigiks: kaasasündinud (loomulik) ja omandatud immuunsus. Kaasasündinud immuunsus on geneetiliselt pärilik – see põhineb kaasasündinud bioloogilistel omadustel ja üldistel kaitsemehhanismidel, nagu nahk ja limaskestad, mis toimivad füüsiliste barjääridena. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul, kui keha puutub kokku haigustekitajatega või õpib neid vaktsiinide abil ära tundma. Omandatud immuunsus pakub spetsiifilist kaitset – pärast haiguse läbipõdemist või vaktsineerimist mäletab immuunsüsteem konkreetseid viiruseid või baktereid ja suudab järgmisel korral kiiremini ja tõhusamalt reageerida.

Kuidas ma tean, kas mu immuunsus töötab hästi?

Igaüks meist võib külmetuda või viiruse saada, aga kuidas aru saada, kui meie immuunsus ei toimi piisavalt hästi? Siin on mõned märgid, mis viitavad nõrgenenud immuunsusele:

• Sagedased infektsioonid. Kui täiskasvanul esineb tihti külmetushaigusi või teisi ülemiste hingamisteede infektsioone (rohkem kui 4–6 korda aastas), viitab see immuunsüsteemi nõrgenemisele. Sagedased külmavillid, mida põhjustab herpesviirus, võivad peaaegu alati viidata immuunprobleemidele.
• Pikk haigustest taastumise aeg. Nõrgenenud immuunsuse korral võib haigus kesta kauem kui tavaliselt. Näiteks pikaajaline haigestumine – kui sümptomid kestavad nädala või kauem, või tavaline ravi (nagu antibiootikumikuur bakteriaalse infektsiooni korral) ei toimi tõhusalt.

• Püsiv väsimus ja nõrkus. Kui tunnete end pidevalt väsinuna ja nõrgana, eriti hommikuti, isegi kui järgite tervislikku unerežiimi, võib see viidata immuunsüsteemi probleemidele. Muidugi võib väsimusel olla muid põhjuseid, millega soovitatakse arsti poole pöörduda.
• Nahaprobleemid. Nahk on meie esimene kaitse mikroobide vastu ja selle olukord tihti peegeldab immuunsüsteemi tugevust. Näiteks kuiv, sügelev ja punetav nahk või kroonilised nahahaigused, nagu ekseem, võivad viidata põletikule kehas ja nõrgenenud immuunsusele. Samuti võivad aeglaselt paranevad haavad ja sagedased suu- või igemepõletikud olla hoiatusmärgid.
• Seedeprobleemid. Mao ja soolestiku tervis on tihedalt seotud immuunsusega. Kui esinevad kroonilised seedeprobleemid, võib see viidata soolestiku mikrofloora tasakaalutusele ja sellest tingitud immuunsüsteemi nõrgenemisele. Soolestikus elavad kasulikud bakterid täidavad väga tähtsaid ülesandeid – nad aitavad infektsioonidega võidelda ja osalevad vitamiinide sünteesis.

Kui sageli on normaalne haigestuda?

Immunoloogide arvates on täiskasvanutel normaalne haigestuda kergesse hingamisteede infektsiooni, nagu külma, umbes 2–3 korda aastas. Sellised episoodid võivad olla kasulikud immuunsüsteemi treenimiseks, sest keha õpib uusi viiruseid ära tundma.

Lastele on “normaalse” haigestumise piirid laiemad. Väikelaps, kelle immuunsüsteem alles areneb, võib sagedamini haigeks jääda ilma, et see näitaks nõrka immuunsust. Näiteks arstid ütlevad, et eelkooli ajal (eriti kui lapsed alustavad kooliteed teiste lasteaialastega) võivad lapsed saada kuni 8–12 viirusinfektsiooni aastas, ja seda peetakse normaalseks immuunsüsteemi arenguprotsessiks. See juhtub umbes kord kuus – rühmas puutuvad lapsed kokku paljude uute mikroobidega ja immuunsüsteemil on siis õppimise aeg. Vanusega lapse immuunsus tugevneb ning kooliaastatel väheneb haigusjuhtumite arv tavaliselt 2–5 korrani aastas.

Kas immuunsuse tugevdamiseks on vaja toidulisandeid?

Tänapäeval pakuvad apteegid ja poed lugematul hulgal vitamiinide ja toidulisandite komplekse immuunsusele. Kas me tõesti vajame neid kõiki, et säilitada head tervist? Lühike vastus – mitte alati, kuid sageli võivad need olla kasulikud.

Kui keha saab iga päev kõik vajalikud toitained täisväärtusliku ja mitmekesise toidu kaudu, ei tohiks immuunsüsteemil puududa kaitsvate rakkude jaoks vajalikke materjale. Siiski pole alati võimalik kõike vaid toitumise teel saada. Uuringud kinnitavad, et tänapäeva toiduainetes on vitamiinide ja mineraalide tase sageli madalam kui varem. Intensiivpõllumajandus, mulla viljakuse langus, puu- ja köögiviljade kasvatamine kasvuhoonetes ning toodete tööstuslik töötlemine vähendavad toidu väärtust. Seetõttu võib toidulisandite mõõdukas ja läbimõeldud kasutamine aidata täita toitainete puudujäägid ja parandada immuunsust.

Olulised vitamiinid immuunsusele. Immuunsüsteemi tõhusaks toimimiseks on teatud vitamiinid ja mineraalid äärmiselt tähtsad:

• C-vitamiin – antioksüdant, mis aitab rakkudel võidelda põletiku ja nakkustega.
• D-vitamiin – reguleerib immuunrakke ja säilitab nende võime reageerida ohule adekvaatselt; D-vitamiin vähendab ka liigselt tugevat põletikulist reaktsiooni organismis. Huvitaval kombel on leitud mitmetes teaduslikes uuringutes, et D-vitamiini puudusega inimestel, sealhulgas lastel, esineb suurem tõenäosus haigestuda erinevatesse nakkustesse. Meie laiuskraadidel, kus päikesepaistelisi päevi on vähe, soovitavad arstid sageli sügis-talvisel ajal (ja lastel aastaringselt) manustada täiendavalt D-vitamiini.
• B-grupi vitamiinid – vajalikud energia ainevahetuseks ja närvisüsteemi talitluseks, mis aitab kaudselt kaasa immuunsüsteemi normaalsele funktsioneerimisele. Eriti tähelepanu väärivad vitamiinid B₆ ja B₁₂ ning foolhape (B₉), mis osalevad uute immuunrakkude tekkeprotsessis.

Olulised on ka tsink, seleen, raud ja paljud teised mineraalained immuunsuse jaoks. Näiteks on tsink vajalik leukotsüütide toimimiseks ja limaskestade tervise tagamiseks; seleen aga toetab rakkude tugevat antioksüdantset kaitset. Kui testid näitavad teatud ainete puudust või toitumine on ühekülgne, võivad kvaliteetsed toidulisandid abiks olla.

Immuunsus on meie kaaslane, kes märkamatult kaitseb meid päeval ja öösel. Meie saame palju ära teha, et seda kaitsjat tugevdada – alates tervislikust toitumisest, heast unest kuni emotsionaalse heaolu eest hoolitsemiseni. Loodetavasti inspireeris see ülevaade sind tegema positiivseid muudatusi oma kaitsemehhanismide tugevdamiseks. Hoolitseme enda eest ja püsigem terved!